Mälumäng: “Rehepapp”

02.10.202402.10.2024     Loetud: 23147 korda

Pane oma teadmised proovile Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp" puudutavate küsimustega.

Mälumängu keskmine tulemus: 6.9

Mida pidas Koera Kaarli sulane mõisa sahvrist varastades idamaiseks maiuseks? a: Seepi b: Küünlavaha c: Saapamääret Sulase enda sõnade järgi sõi ta "...sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos...". See lõhnav maius oli sakste seep. Mille varastaksid ahned inimesed romaani "Rehepapp" nimikangelase arvates ära? a: Vee ojadest b: Okkad sipelgapesast c: Mulla põllult Võrdlus inimeste erakordse ahnuse kohta. Kes olid romaanis kõige ahnemad külainimesed? a: Imbi ja Ärni b: Räänu Rein ja tema tütar Liina c: Mõisa teenija Luise ja toapoiss Ints Imbi ja Ärni oli igivana popsidest vanapaar, keda iseloomustas erakordne ahnus. Nende põhitegevus oli santimine ja varastamine. Milleks kasutasid talumehed mõisast korjatud punaseid sõstraid? a: Moosi keetmiseks b: Värvimiseks c: Vanakurja eksitamiseks Rehepapp varastas mõisa aiast punaseid sõstraid ja soovitas külarahval neid Vanapaganale kolme veretilga asemel anda. Ühtlasi oli ta külarahvale ravitseja ja apteeker ja tal oli iga tõve tarvis "õige malakas" olemas. Miks soovitas Rehepapp Koera Kaarlil viina juua? a: Sest viin teeb hea tuju b: Sest viin aitab nõiduse vastu c: Sest viin aitab iga haiguse vastu Rehepapp ütles, et "haigused ei salli viina haisu". Kõrtsmik lahjendas aga viina veega, mistõttu sel ei olnud ravitoimet. Kuidas Vanapagan romaanis lõpu leidis? a: Põgenes põrgusse b: Uppus sohu c: Hundid rebisid ta tükkideks Rehepapp sai metsas Vanapaganaga kokku ja kutsus hundikuninga lõualuust vilega kõik metsa hundid kokku, kelle läbi Vanapagan lõpuks oma otsa leidiski. Mida vastas Kratt Rehepapile, kui too tema sugu inimeste hädades ja õnnetustes süüdistas? a: Ütles, et süüdi on hoopis inimeste ahnus b: Palus andeks oma vead c: Ütles, et süüdi on Vanapagan Kratt ütles, et süüdi on inimeste ahnus, sest saada nad tahavad, aga maksta ei taha. Kelleks katk moondus, et üle jõe külla pääseda? a: Koeraks b: Kenaks neiuks c: Paadi aeruks Katk võis võtta ükskõik millise kuju, aga jõest üle pääsemiseks moondus kenaks neiuks. Millest valmistas Kupja-Hans endale krati? a: Vanast luuast b: Mõisapreili kleidist c: Lumest Vanapaganaga kohtudes ei saanud ta punaseid sõstraid anda vere asemel, sest Vanapagan oli pahas tujus ja vajutas talle küüned õlga ning sai Hansu verd lepingu kinnituseks. Mida arvas mõisa toapoiss Ints sakste varanduse kohta? a: Et see kuulub eestlastele b: Et seda on liiga palju c: Et see kuulub ainult sakslastele Ints arvas, et kogu mõisa vara kuulub eestlastele, sest on nende käest ebaausas võitluses ära võetud.   Vastatud 0/10   Vastasid 3/10 küsimusele õigesti!

	Telli pilt pildipangast. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid.
Helkivad ööpilved Suurupis  Vaade Peipsi järvele  Vaade Tallinna lahele
Vaata kõiki pilte »

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Seotud postitused

• 

  Mälumäng: kes on kirjutanud järgmised teosed?

  21.02.2025 VARA-WEB Mälumäng: kes on kirjutanud järgmised teosed? kommenteerimine on välja lülitatud

  Kas tead, kes Eesti kirjanikest on kirjutanud need 10 teost? Pane oma teadmised proovile.

  Kirjandus 

• 

  Mälumäng: Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi

  20.12.2024 VARA-WEB Mälumäng: Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi kommenteerimine on välja lülitatud

  Muinaslugu on kaunist Lumivalgekesest, kes kurja võõrasema eest põgenedes leiab tee seitsme pöialpoisi juurde. Vasta 10-le...

  Kirjandus 

• 

  Mälumäng: kirjanike pseudonüümid

  27.11.2024 VARA-WEB Mälumäng: kirjanike pseudonüümid kommenteerimine on välja lülitatud

  Kirjanikud, kunstnikud, muusikud jt. loomeinimesed kasutavad oma tegeliku isiku varjamiseks sageli varjunime ehk pseudonüümi.

  Kirjandus